SISUKORD
Maaelu arengukava (edaspidi MAK; ingl. Rural Development
Plan, RDP) on koostatud vastavalt Euroopa Ühenduste määruse
1268/99 artiklis 4 esitatud nõuetele, mis kehtestavad raamistiku
liitumiseelseks abiks põllumajandusele ja maaelule (SAPARD) Kesk-ja
Ida-Euroopa maades perioodil 2000-2006.
Eesti MAK koostati ajavahemikul 1999 - 2000 ja selle baasil kinnitas Euroopa
Komisjon 17. novembril 2000 vastavalt STAR komitee (liikmesriikide esindajatest
koosnev nõuandev komitee) otsusele 24. oktoobrist 2000 Eesti maaelu
arengu programmi SAPARD.
MAK eesmärgid:
- aidata kaasa ühtse põllumajanduspoliitika ja siduspoliitikate
alase acquis communautaire’i rakendamisele;
ja
- aidata kaasa prioriteetsete ning spetsiifiliste probleemide lahendamisele, tagamaks Eesti põllumajandussektori ja maapiirkondade jätkusuutlikku arengut liitumisprotsessis.
MAK on aluseks SAPARD programmile, mille raames on planeeritud kasutada toetussummasid kokku 1 777 miljoni krooni ulatuses (mis teeb 113,6 miljonit eurot), sh EL osalus ca 190 miljonit krooni aastas.
Kavas on neli investeeringutoetusmeedet mis rakenduvad 2000. aastast:
- investeeringud põllumajandustootmisse;
- investeeringud töötlevasse tööstusse;
- investeeringud maaettevõtluse mitmekesistamisse;
- investeeringud maainfrastruktuuridesse.
Kava rakendamise toetamiseks on viies e. tehnilise abi meede. Aastast 2002 lisandub külaarengu toetusmeede (6) ja aastast 2003 agrokeskkonna (7) ning metsanduse (8) meede.
MAK on koostatud Eesti põllumajandusministeeriumi poolt tihedas koostöös kompetentsete ametkondade ja majanduslike ning sotsiaalpartneritega.
Põllumajandusministeerium on ka MAKi rakendamise eest vastutavaks ametkonnaks (Managing Authority). SAPARD-programmi rakendamiseks on moodustatud Põllumajandusministeeriumi valitsusalasse Põllumajandusliku Informatsiooni ja Registri Amet (PRIA) kes on vastutav programmi administreerimise eest (http://web.pria.ee). Täpsem kaasatud struktuuride kirjeldus ja ülesanded on toodud käesoleva dokumendi kuuendas peatükis.
Käesolevas dokumendis on esitatud kokkuvõte Maaelu arengukavast, mis tervikuna on kättesaadav internetiaadressil http://www.agri.ee
Kokkuvõte sisaldab hetkeolukorra lühiülevaadet koos SWOT-analüüsiga. Kirjeldatud on pikaajalisi perspektiive, mille saavutamiseks on kinnitatud prioriteedid ja meetmed. Meetmete lühikirjeldusega kaasneb ka ülevaade rakendusskeemidest ja programmi juhtimiskorraldusest.
Eesti üldpindala: 45 227 km², millest
31% on põllumajandusmaa. Haritav maa moodustab 78% põllumajandusmaast,
ca 26% haritavast maast on hetkel kasutusest väljas. Eestis on 1150
järve ja 420 üle 10 km pikkust jõge. Eesti territooriumi
hulka kuuluvad ka 1520 saart Balti meres.
Rahvastik: 1,446 miljonit, millest 30% elab
maapiirkondades. Maaelanikkonna asustustihedus 1998. aastal oli ca 10,3
in/km².
Põllumajanduse osa koguproduktis: 7,2% tasemelt 1996. aastal langenud
3,3%le 1999. aastal.
Põllumajanduse osa tööhõives: langenud 13% tasemelt 1993. aastal 7,6%le 1999. aastal.
Põllumajanduskaubandus: Alates 1993. aastast on kaubandusbilanss negatiivne. Iga-aastane põllumajandustoodete import on tõusnud kiiremini kui eksport. Piimatooted, munad ja munatooted, liha, kala ja kalatooted moodustavad 61% põllumajanduslikust ekspordist (1996).
Põllumajanduse struktuur: ca 19,000 aktiivset põllumajandustootjat kasutavad keskmiselt 42 ha põllumaad tootja kohta. Statistika andmetel oli Eestis 680 põllumajandusettevõtet (sh endised kolhoosid ja sovhoosid mis praeguseks on erastatud), kasutavad ca 39% kasutuses olevast põllumajandusmaast. Eramajapidamised ja talud kasutavad ülejäänu.
Põllumajandussaaduste maailmaturu konjunktuuri, ebapiisava turukorralduse ja riiklike toetuste madala taseme tõttu on valdav osa põllumajandussektori põhivahenditest amortiseerunud viimase kümne aasta jooksul.
Toiduainetetööstus: Üle kolmandiku Eesti tööstustoodangust valmistab toiduainetetööstus. Eestis on registreeritud 41 piimatööstust, 284 lihatööstust ja 120 kalatööstust. Kohaliku põllumajandustoorme (tööstuse põhitoore), osakaal on oluliselt langenud, põhjustades omakorda impordi ülekaalu turul.
Paljud ettevõtted ei suuda täita EL-i nõudeid hügieeni, struktuuri, keskkonna ja loomakaitsenõuete osas. Nii piima kui lihasektoris on madal spetsialiseerumise tase. Paljudel ettevõtetel puuduvad piisavad külmlaod toorme ja pooltoodete ladustamiseks Samuti vajab kalatööstus suuri investeeringuid, et tagada vastavus euronõuetele, tõhustada tootmisprotsesse ja parandada tehnilist taset.
Maaelu: Eesti maapiirkondades on töötute protsent töövõimelisest elanikkonnast tõusnud 11,7%-ni (1999). Sellele lisaks on maapiirkondades linnadega võrreldes suurem sõltuvus, madalam tööhõive ja madalam sissetulekute tase. Madal tööhõive omakorda kahandab kohalike omavalitsuste tulubaasi, mis omakorda kahandab avaliku sektori teenindustaset ja teeninduse kättesaadavust maapiirkondades. Endised kolhoosikeskused, mis toimisid teeninduskeskustena, on suletud ning samad teenused on kättesaadavad kodust tunduvalt kaugemal. Kõrge strukturaalne tööpuudus ja madal teenindustase põhjustavad noorema ja aktiivsema elanikkonna lahkumise linnadesse, vaesustades oluliselt kohalikku sotsiaalset keskkonda. Tööturu-uuringute andmed näitavad, et passiivse elanikkonna osakaal vanusevahemikus 15 kuni 74 aastat (inimesed, kes ei otsi aktiivselt tööd) moodustab 40% maaelanikkonnast.
Maainfrastruktuur: Eesti maainfrastruktuuris on mitmeid puudujääke, näiteks: kohalik teedevõrk vajab hooldust ja remonti, elektri madalpingevõrgud vajavad väljavahetamist, ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on amortiseerunud. Investeerida tuleb telekommunikatsioonidesse.
Maaturism: Kuigi Eestimaa on väike, on Eestis mitmekülgne maastik, väärtuslik kultuuripärand ja traditsioonid. Turism moodustas 15% RKPst ja 16% tööhõivest. Eestimaal on kokku ca 410 maamajutusteenuse pakkujat. Kuigi turismi arengupotentsiaal on kõrge, on sektori arenguks vajalik oluliselt tõhustada materiaalset taset ja parandada teeninduskvaliteeti. Alternatiivsest ettevõtlusest on maaturismil kõige suurem arengupotentsiaal.
2. VARASEMAD TEGEVUSED JA ÕPPETUNNID
Varasemad tegevused
Maaelu arengu kavas on toodud ülevaade varasematest Euroopa Liidu
(Phare programmi), Maailmapanga ja rahvusvaheliste koostööprogrammide
abil toimunud suurematest projektidest alljärgnevates valdkondades:
- Põllumajandus, sh sektori moderniseerimine ja nõuandeteenistuse
arendamine
- Maareform
- Maaturism ja üldine maaettevõtluse mitmekesistamine
- Põllumajanduse ja maaelu finantseerimine ja krediteerimine
- Toiduainetetööstuse arendamine
- Põllumajandusministeeriumi administratiivsuutlikkuse tõstmine
- Metsandusuurimused
- Kalavarude taastootmine
Tegevuste detailsem kirjeldus ja põhilised tulemused on toodud MAKi 8. peatükis
Kogemused
Erinevate finantseerimisallikate (EL, Maailmapank ja bilateraalsed doonorriigid)
toel läbiviidud koostööprojektid on andnud/õpetanud
muuhulgas alljärgnevat:
- Kogemus mitmete finantseerijate osalusega integreeritud projektide
juhtimisest ja läbiviimisest kaasates erinevaid institutsioone
- Abi ELi liitumisküsimustes
- Efektiivse hindamis- ja järelvalvesüsteemi ülesehitamine
- Vajadus kaasata rakenduslikke teadusasutusi programmide ja projektide
koostamise, järelvalve ja hindamisfaasides
- Et edukalt projekte ellu viia, peab partnerorganisatsioon tagama projekti vajadustele piisava kvalifikatsiooniga põhikaadri, koormamata neid muude ülesannetega.
3. MAAPIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA
Strateegia on määratletud probleemide kirjelduse, vastuolude
ja põllumajanduse ning maapiirkondade arengupotentsiaali baasil,
arvestades ka varasemate projektide kogemust.
Strateegia loogikat on illustreeritud lisatud skeemil.
Ülevaatlik SWOT-analüüs viidi
läbi, et määratleda maapiirkondade põhilised probleemid
ja nõrgad küljed. Analüüs kattis põllumajanduse,
metsanduse, kalanduse, töötleva tööstuse, maaettevõtluse,
sotsiaalse ja füüsilise infrastruktuuri ja keskkonnaküsimusi.
Vastavalt MAKile on tugevateks ja nõrkadeks külgedeks alljärgnevad:
Tugevad küljed:
- Hea majandusstruktuur – 75% toodangust tuleb tehnoloogiliselt
jätkusuutlikest tootmisüksustest
- Loodustingimused ekstensiivtootmiseks (rohumaa karjakasvatuseks)
- Suur metsamaa pindala ja puiduvaru, bioloogiline mitmekesisus, floora
ja fauna
- Suhteliselt arenenud kolmas sektor ja infotehnoloogia maapiirkondades
Nõrgad küljed:
- Madal investeeringutase mille tulemusena vananenud tehnoloogia ja
madal efektiivsus põllumajanduses ja töötlevas tööstuses
- Sektori üldine mittevastavus ELi nõuetega, mille tõttu
ka madal konkurentsivõime välisturul
- Pikaajaline strukturaalne tööpuudus
- Nõrk või mittevastav infrastruktuur (tehniline ja sotsiaalne) maapiirkondades
Kavandatud strateegia kirjeldus
MAKi meetmete rakendamine viib meid lähemale põllumajanduse,
töötleva tööstuse, maaettevõtjate ja elukeskkonna
sihtidele, tagades samas kultuuriväärtuste ja keskkonna kaitse.
Kava rakendamise põhieesmärgid on:
- Tõsta põllumajandustootmise efektiivsust viies tootmine
vastavusse turunõuetega
- Tagada konkurentsivõimelise ja efektiivse töötleva
tööstuse areng
- Võimaldada tingimused jätkusuutlikuks arenguks maapiirkondades
- Aidata kaasa maapiirkondade sotsiaalmajanduslikule ja infrastruktuuri arengule.
Prioriteedid ja meetmed
Nimetatud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on SAPARD programmis
määratletud kolm prioriteeti:
- Tõsta põllumajanduse ja töötleva tööstuse
konkurentsivõimet
- Maapiirkondade taastootmine ja jätkusuutlik areng
- Tagada efektiivne programmi rakendamine
Nimetatud prioriteetide alusel on valitud kaheksa meedet, mis on kirjeldatud
järgnevas tabelis ja finantsvahendite jagunemise osas ka graafikul.
|
SAPARD – Eesti Maaelu Arengu Kava
|
Osalus kogusummas
|
|
|
Prioriteedid ja Meetmed
|
EL vahenditest
|
|
|
%
|
%
|
|
| Prioriteet 1 Tõsta põllumajanduse ja töötleva tööstuse konkurentsivõimet |
-
|
60,1%
|
| Meede 1: Investeeringud põllumajandustootmisse |
42,0%
|
-
|
| Meede 2: Põllumajandus- ja kalandustoodete töötlemise ja turustamise parendamine |
18,1%
|
-
|
| Prioriteet 2 Maapiirkondade taastootmine ja jätkusuutlik areng |
-
|
36,0%
|
| Meede 3: Majandustegevuste mitmekesistamine |
17,6%
|
-
|
| Meede 4: Maainfrastruktuuri parandamine ja arendamine |
12,2%
|
-
|
| Meede 6: Külaareng |
3,5%
|
-
|
| Meede 7: Agrokeskkonnatoetused |
1,4%
|
-
|
| Meede 8: Metsandus |
1,3%
|
-
|
| Prioriteet 3 Tagada efektiivne programmi rakendamine |
-
|
3,9%
|
| Meede 5: Tehniline abi |
1,9%
|
-
|
| Abi ELi regulatsiooni 1268/99 artikli 7(4) alusel |
2,0%
|
-
|
 Kogu
dokument pdf failina (1,91 MB) |
| Meetmed |
| Rakendusskeemid |
| Planeeritud
toetussummad |