Programmi rakendusprotsessi kaasatud institutsioonid

Programmi rakendamise eest vastutavad ametkonnad riiklikul tasandil on:

• Rahvuslik Fond, mida haldab Rahandusministeerium, vastutab täielikult fondide rakendamise eest ja vastutab ka Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahelise infovahetuse eest.
  
  
• Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Täidab SAPARDi agentuurile antud ülesandeid vastavalt mitmeaastasele lepingule ja Põllumajandusministeeriumi poolt hallatavale infonõukogule.
  
  
• Põllumajandusministeerium täidab Juhtiva ametkonna rolli, olles vastutav programmi üldjuhtimise ja rakendamise eest.
  
  
• Juhtiv ametkond moodustab ka Järelvalvekomitee
  
  
• Veterinaar- ja Toiduamet ning maakondade keskkonnateenistused osalevad kohaste meetmete rakendamisel järelevalveasutustena tehnilistes ja keskkonnaalastes hindamistes.

Kõiki meetmeid rakendab PRIA (SAPARDiagentuur), mis täidab nii rakendus- kui ka maksefunktsioone. web.pria.ee

PRIA (SAPARDi agentuuri) rakendusfunktsioonid on:

• taotluste vastuvõtmine ja kontrollimine SAPARDi agentuuri piirkondlikes üksustes;
  
  
• projektitaotluste tingimustele vastavuse, abikõlblikkuse ning SAPARDi põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi tingimustele ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
  
  
• projektide valik;
  
  
• SAPARDi agentuuri ja potentsiaalsete abisaajate vaheliste lepinguliste kohustuste kehtestamine ja heakskiidu andmine töö alustamiseks;
  
  
• paikse kontrolli läbiviimine enne ja pärast projekti heakskiitmist ja järelkontroll elluviidavate projektide edenemise üle;
  
  
• järelevalve ja aruandlus rakendatavate meetmete edenemise üle näitajatega võrreldes.

SAPARDi agentuuri maksefunktsioonid on:

• maksenõuete kontrollimine;
  
  
• paiksete kontrollimiste läbiviimine kontrollimaks väljamakse vastavust tingimustele;
  
  
• väljamakseteks volituste andmine;
  
  
• väljamaksete teostamine;
  
  
• finantskohustuste ja maksete üle arvestuse pidamine.

Protseduuride lühikirjeldus
ELi aluseks on rahvusvaheline leping. Komisjon teeb esmase makse SAPARDi euroarvele, ületamata 49% määra aastasest eraldisest. Eraldis tuleb tagastada kui Komisjon ei ole 18 kuu jooksul eraldise laekumisest saanud finantsaruannet rahade kasutamise kohta. Järgnevad eraldised tehakse vastavuses SAPARD-agentuuri poolt esitatud taotlustele.

Rahvuslik Fond
Fond avab SAPARDi tarbeks alljärgnevad arved: ühisarve ja krooniarve ja euroarve, ning tagab nende haldamise.

Kui Eesti poolt Komisjonile edastatav informatsioon ei laeku tähtaegselt või on ebakorrektne, võib Komisjon ajutiselt peatada maksete edastamise või rakendada finantssanktsioone.

1. Rahvuslik fond saab raha Euroopa Komisjonilt.

2. Rahvuslik Fond kannab rahakroonides ühiskontole.

3. Riigieelarve eraldab SAPARD-i kaas-finantseerimiseks raha.

4. Rahvuslik fond kannab eraldatud summd kroonides ühiskontole. Ülekande aluseks on SAPARDi agentuuri rahataotlus, mis saadetakse Rahvuslikule Fondile.

5. Summad suunatakse SAPARDi agentuuri kontole kroonides.

6. SAPARDi agentuur teeb lõplikele saajatele väljamaksed.

7. Kõik eeskirjade eiramisega makstud summad tuleb SAPARDile tagastada.

8. SAPARDi agentuur esitab Rahvuslikule Fondile aruanded lõplikele saajatele makstud summade kohta.

9. Rahvuslik Fond koostab Euroopa Komisjonile saadetaa lõpparuande.

Avalduste vastuvõtmisel kontrollivad PRIA ametnikud, kas kogu nõutud dokumentatsioon on esitatud (sh objekti vastavus tehnilistele ja keskkonnanõuetele) ja kas andmed on tõesed. Kui avastatakse puudused, tagastatakse kogu esitatud materjal ning registreeritakse alles pärast puuduste kõrvaldamist. PRIA ametnikel on õigus teostada ka kohapealset kontrolli, külastades taotleja ettevõtet (sh kinnisvara ja hooned) tingimusel, et taotlejat sellest eelnevalt informeeritakse.

Investeeringutoetusavalduste hindamine
PRIA kontrollib toetusavalduse ja äriprojekti alusel, kas taotleja ja ta majandustegevused vastavad seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetele ja hindab investeeringu majanduslikku põhjendatust. Hindamismetoodikas on näitajad mida kasutatakse taotleja, tema majandustegevuse ja investeeringujärgse majandusliku jätkusuutlikkuse hindamiseks. Metoodika kehtestab alused taotleja senise ja planeeritava majandustegevuse seadusandluses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Konkreetsed toetusmäärad arvutatakse vastavuses taotleja esitatud äriplaanist tuleneva finantsvahendite puudujäägiga, kuid ületamata seejuures igale meetmele ja alameetmele kehtestatud toetuse piirmäärasid ja suhteid.

Toetusavaldused põllumajandustootmisele, maaettevõtluse mitmekesistamisele ja maainfrastruktuuridele (meetmed 1, 3, 4) käsitletakse ja ka lahendatakse avalduste laekumise järjekorras. Töötlevasse tööstusse suunatud investeeringute (meede 2) vastuvõetud taotlusavaldused vaadatakse läbi, hinnatakse ja järjestatakse vastavuses hindamiskriteeriumitele, mis peale konkreetse investeeringuobjekti näitajate sisaldavad ka taotlusele eelnenud kolme aasta finantsnäitajaid.

Toetuste eraldamine
PRIA vaatab läbi materjalid meetmete 1, 3 ja 4 osas ja teeb otsuse toetus eraldamise või avalduse tagasilükkamise kohta 50 tööpäeva jooksul avalduse vastuvõtmisest. Töötleva tööstuse (meede 2) osas teeb PRIA otsuse toetuse eraldamise või avalduse tagasilükkamise kohta 90 tööpäeva jooksul avalduste esitamise tähtajast.

• Järelevalvekomitee moodustatakse kindla ülesande täitmiseks ning vastutab Maaelu arengu kava juhtimise ja täitmise üldise tulemuslikkuse ja õigsuse eest SAPARDi raames.
  
  
• Eesti Vabariigi Valitsus ja Euroopa Komisjon moodustavad järelevalvekomitee hiljemalt kolme kuu jooksul pärast Maaelu arengu kava heakskiitmist.
  
  
• Järelevalvekomitee sisekord ja -eeskirjad kehtestatakse põllumajandusministri määrusega.
  

Järelevalvekomitee ülesandeks on:

• jälgida Maaelu arengu kava eesmärkide saavutamiseks kasutatavate toetusmeetmete efektiivsust ja kvaliteeti;
  
  
• arutada arengukava strateegilisi suuniseid ja prioriteete;
  
  
• tagada vastavate suuniste ja prioriteetide ühildumine Eesti majandus-, sotsiaal- ja vajaduse korral ka regionaalpoliitikaga;
  
  
• kontrollida Maaelu arengu kava saavutusi ja jälgida iga meetme kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid eesmärke;
  
  
• luua rakendamise ja järelevalve näitajate süsteemid;
  
  
• koostada ja rakendada Maaelu arengu kava täitmiseks vajalik finantsplaan;
  
  
• korraldada Maaelu arengu kava edenemise vahehindamine ja kontrollida vahetulemusi ning esitada need Eesti Vabariigi Valitsusele ja Euroopa Komisjonile;
  
  
• arutada aastaaruandeid;
  
  
• kiita aastaaruanded heaks ja esitada need Eesti Vabariigi Valitsusele ja Euroopa Komisjonile;
  
  
• pidada kinni avalikustamist ja teabe levitamist puudutavatest nõuetest;
  
  
• tagada Eesti Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Komisjoni poolt rahastatavate tegevuste õigsus ja viia läbi sellega seotud sisekontrolle lähtudes hea finantsjuhtimise tavadest;
  
  
• koostada/arutada/kiita heaks Maaelu arengu kava parandusettepanekuid järelevalvesüsteemide vastavate elementide alusel;
  
  
• koostada komitee sisekorra eeskirjad ja esimese koosoleku hääletamiskord.