PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE INVESTEERINGUTOETUS

1.      PÕHJENDUS

Meede tuleneb Maaelu arengukavas (edaspidi MAK) esitatud strateegiast. Selle eesmärk on luua rahastamise alus Euroopa Liidu (edaspidi EL) toetusel kaasfinantseeritavatele projektidele, mis on suunatud põllumajandussektori ELi nõuetega vastavusse viimisele.

Viimase aastakümne jooksul on maailma põllumajandussaaduste turu olukorra, vähese tururegulatsiooni ja madalate riiklike toetuste tõttu Eesti põllumajandussektoris enamik põhivarasid amortiseerunud. Ka keskpikas perspektiivis ei ole sektor võimeline ilma toetuseta piisaval tasemel investeerima.

Täiendavate investeeringute vajadus põllumajandussektorisse tuleneb ka Eesti seadusandluse lähendamisest vastavale Euroopa Liidu seadusandlusele, seda eriti veterinaar-, fütosanitaar-, loomade heaolu, hügieeni ja keskkonnakaitsenõuete osas. Eelkõige on vastavaid investeeringuid oluline toetada, arendamaks keskmises ja pikaajalises perspektiivis konkurentsivõimelisi põllumajandusettevõtteid.

Põllumajandus- ja maareformi tulemusena on põllumajanduse struktuur oluliselt muutunud - on tekkinud arvukalt suhteliselt väikesi põllumajandustootmisüksusi, mille konkurentsivõime piima-, liha- või teraviljatootmisel on madal. Stabiliseerimaks põllumajandustulu ja leevendamaks tööpuudust maapiirkondades loob käesolev meede väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele võimaluse mitmekesistada põllumajandustootmist. Selleks toetatakse puuvilja-, marjakultuuride ning ilupuude ja -põõsaste istandike ¹ kasvatamise ja mesindusettevõtluse ¹ alustamist ja laiendamist.

Käesolev meede on selgelt eristatud meetmega 3 toetatavatest investeeringuprojektidest esitatavate nõuete kaudu.

Meetme 1 planeeritud suhteline osatähtsus SAPARD programmi poolt finantseeritavate meetmete seas on ca 45 % (vt finantsplaani).

2.      EESMÄRGID

Käesoleva meetme kaugem eesmärk on põllumajandussektori toetamine Euroopa Liidu seadusandluse rakendamisest tulenevate täiendavate kohustuste täitmisel ning põllumajandustoodangu mitmekesistamise kaudu maapiirkondade majanduse stabiilsuse parandamine ning töökohtade säilitamine. Meetme rakendamisel toetatakse järgmist tüüpi investeeringuid:

1) Investeeringud, mis on suunatud põllumajandustootmise vastavusse viimisele Euroopa Liidu erinevate nõuetega, sealhulgas:

a) investeeringud piimatootmistehnoloogiasse veterinaar- ja hügieeninõuete täitmiseks suurendamaks EL miinimumnõuetele vastava piima osakaalu;

b) investeeringud lautadesse loomade heaolu ning keskkonnanõuete täitmiseks;

c) investeeringud taimekaitse ja seemnekasvatuse masinatesse ning orgaaniliste väetiste laoturitesse ¹ fütosanitaar- ja keskkonnanõuete ¹ täitmiseks;

2) investeeringud, mis on suunatud põllumajandustootmise mitmekesistamisele, sealhulgas:

a) investeeringud viljapuuaedade ja marjapõõsaistandike sertifitseeritud või kontrollitud ¹ paljundusmaterjali ning ilupuude ja -põõsaste istandike paljundusmaterjali ¹ hankimiseks;

b) rajatavate viljapuuaedade, marjapõõsaistandike, ilupuude ja -põõsaste istandike hooldamiseks vajalike masinate ja seadmete, niisutus- ja väetusmasinate ja -seadmete, piirdeaedade ja -konstruktsioonide ostmiseks ning mesindusobjektide ostmiseks ¹.

3.      KIRJELDUS JA MAHT

Meede rakendatakse kogu Eesti maapiirkonnas ühtsete põhimõtete järgi, milleks on projektidele kehtestatud toetuse maksmise kriteeriumid. Selle meetme raames antakse investeeringutoetust järgmistele tegevusaladele (ühel või enamal):

3.1.  Piimatootmine

Investeeringutoetus piimakarjalautade lüpsiseadmete, piimajahutite ostmisele ning veevarustus-ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimisele, et viia tootmine vastavusse Euroopa Liidu veterinaar- ja hügieeninõuetega.

3.2.  Loomalaudad

Investeeringutoetus veise-, sea- ja lambalautade ehitamisele ja renoveerimisele ning investeeringutele elektri- ja ventilatsiooni süsteemidesse, söödasegistitesse ja –jaoturitesse¹, orgaaniliste väetiste hoidlatesse, sõnniku eemaldamise seadmetesse, et viia tootmine vastavusse Euroopa Liidu keskkonna- ja loomakaitse nõuetega.

3.3.  Taimekaitse, sõnnikulaotus ja seemnekasvatus

Investeeringutoetus taimekaitse, orgaaniliste väetiste laotamise ¹ ja seemnekasvatustehnoloogia ostmisele ja rekonstrueerimisele, sealhulgas taimekaitsepritsid, heina ja teraviljaseemne töötlemise tehnoloogia (sorteerimis-, puhtimis- ja pakkimisseadmed) ning orgaaniliste väetiste laoturid ¹, et viia tootmine kooskõlla vastavate Euroopa Liidu nõuetega.

3.4.  Taimekasvatus

Investeeringutoetus taimekasvatusseadmete ostmisele (traktorid, teraviljakombainid, rohusööda tootmise tehnoloogia, adrad, heinaseemne ja teravilja külvikud ning teraviljakuivatid, samuti kartuli-ja köögiviljakoristusmasinad ning kasvuhooned ja kasvuhoonetes kasutatav tehnika, sh automaatikaseadmed) ja taimekasvatuseks vajalike niisutus- ja väetusmasinate ja -seadmete ostmisele ¹, et vähendada keskkonnakahjustusi, tõsta tehnoloogia taset ja parandada toodangu kvaliteeti.

3.5.  Põllumajandustootmise mitmekesistamine

Investeeringutoetus põllumajandustootmise mitmekesistamiseks on toetus viljapuuaedade (õun, ploom, kirss, madalakasvulised pookealused ¹), marjapõõsaistandike (maasikas, must ja punane sõstar, astelpaju, vaarikas, mustikas, murakas) rajamiseks ja laiendamiseks vajaliku sertifitseeritud või kontrollitud ¹ paljundusmaterjali ostmisele, ilupuude ja -põõsaste istandike rajamiseks ja laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmisele, rajatavate istandike hooldamiseks vajalike masinate ja seadmete, niisutus- ja väetusmasinate ja -seadmete ning piirdeaedade ja –konstruktsioonide ostmisele ning mesindusobjektide (meevurrid, lahtikaanetus-, pakendus- ja  meetöötlusseadmed, meesäilitid ning tarud) ostmisele ¹.

4.      MEETME SIHTGRUPP

Põllumajandustootmise investeeringutoetust võib taotleda põllumajandustootja, kelle toodetud põllumajandussaaduste müügitulu taotlemisele eelnenud majandusaastal oli vähemalt 50 protsenti realiseerimise netokäibest või kelle taotlemisele eelnenud majandusaasta majandustegevuse laekumisest, millest on maha arvatud laekumised põhivara müügist ja riiklikest toetustest, oli vähemalt 50 protsenti laekumine enda toodetud põllumajandussaaduste müügist, ning kelle osa- või aktsiakapitalis riigi osalus ei ületa 25 protsenti.

5.      INVESTEERINGUTOETUSE KRITEERIUMID

5.1.  Nõuded investeeringutoetuse taotlemisel:

1) taotleja peab tõestama majanduslikku jätkusuutlikkust vähemalt viie investeeringujärgse majandusaasta osas. Sellele kriteeriumile vastavust hinnatakse "Investeeringutoetuse taotluse ja äriprojekti hindamise metoodika" alusel;

2) taotlejal ei ole riiklikke maksuvõlgnevusi või võlad on ajatatud;

3) füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu juhatuse liikmel või äriühingut juhtima volitatud muul isikul on kesk-eri või kõrgem põllumajandusalane haridus või ta on töötanud vähemalt kaks aastat põllumajandussaadusi tootvas ettevõttes vastaval erialal;

4) punktides 3.1 ja 3.2 nimetatud investeeringutoetuse taotleja loomad on registreeritud riiklikus registris ning lehmad on jõudluskontrolli all;

5) taotleja majandustegevus vastab kõigile riiklikele nõuetele keskkonna, hügieeni ja loomakaitse osas;

6) pärast investeeringut vastab investeeringuobjekt EL kvaliteedi- ja hügieeninõuetele;

7) füüsilisest isikust ettevõtjast taotleja, kes peab raamatupidamisarvestust kassapõhiselt, võtab endale kohustuse investeeringujärgsel aastal üle minna tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele;

8) taotleja on väljastanud vähemalt kolm investeeringuobjekti pakkumiskutset ja saanud vähemalt kolm hinnapakkumist koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile ja kaupade või teenuste päritolumaale ¹.

5.2.  Nõutavad dokumendid

Põllumajandustootmise investeeringutoetuse taotleja peab esitama järgmised dokumendid:

1)      taotlus;

2)      äriprojekt;

3)      taotleja pädevust tõendava dokumendi (kutsehariduse diplom või ülikooli kraad põllumajandusega seotud erialadel või erialane tööstaaþ) koopia;

4)      eelneva majandusaasta aruanne, välja arvatud:

·        füüsilisest isikust ettevõtja, kes esitab eelneva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande;

·        füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastavalt raamatupidamisseadusele peab raamatupidamise arvestust kassapõhiselt, esitab eelneva majandusaasta raamatupidamisregistritest ettevõtluse tulude ja kulude koondi;

5) kehtiv maksuameti õiend riiklike maksuvõlgnevuste puudumise kohta või maksude ajatamisel kinnitatud maksegraafik;

6) õiend pikaajaliste kohustuste kohta koos kehtiva maksegraafikuga;

7) esindaja volikiri ning koopia isikutunnistusest. Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtjad esitavad koopia maksukohustuslaste registri tõendist ning isikutunnistusest ¹;

8) äriühingu aktsionäride või osanike, kelle osalusmäär ületab 20% aktsia- või osakapitalist, nimekiri koos osalusmäära protsentidega;

9) kehtiv ehitusluba, ehitusprojekti tiitellehe, kõigi nõutavate kooskõlastuste ja ehituseelarve koopiad, kui investeeringu objektiks on ehitis;

10) koopia investeeringuobjekti väljavalitud hinnapakkumisest koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile ja kaupade või teenuste päritolumaale, ja koopia investeeringuobjektile tehtud vastavast pakkumiskutsest ¹;

11) põhivara nimekiri eelmise majandusaasta viimase päeva seisuga;

12) punktides 3.1 ja 3.2 märgitud investeeringute puhul Veterinaar- ja Toiduameti kinnitus investeeringuobjekti investeeringujärgsele vastavusele Euroopa Liidu nõuetele;

13) punktides 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.5 märgitud investeeringute puhul investeeringuobjekti asukohajärgse keskkonnateenistuse poolt kinnitatud keskkonnamemorandum;

14) kapitalirendi puhul sõlmitav kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku projekt.

6.      MITTETOETATAVAD INVESTEERINGUD

Käesoleva meetme raames ei toetata neid investeeringuid, mis on keelatud programmi SAPARD mitmeaastases finantslepingus.

7.      MEETME GEOGRAAFILINE ULATUS

Seda meedet rakendatakse üldistel alustel Eesti Vabariigi maapiirkondades.

8.      HINDAMISKRITEERIUMID

Esitatud taotlused vaadatakse läbi ja otsus langetatakse vastavalt toetuse saamise kriteeriumidele ja taotluste esitamise järjekorrale, lähtudes vastaval aastal meetmele eraldatud rahalistest vahenditest.

9.      LUBATAVAD KULUTUSED

Lubatavaks loetakse ainult Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt heakskiidetud ja kontrollitud ning taotleja poolt tehtud kulutused järgnevateks investeeringuteks:

1)      hoonete ehitamine ja renoveerimine (punkt 3.2);

2)      uute masinate, seadmete ja sisseseade, sealhulgas integreeritud infotehnoloogia (arvuti riist- ja tarkvara) ostmine (punkt 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.5);

3)      sertifitseeritud või kontrollitud ¹ paljundusmaterjal (punkt 3.5).

Kaubad ja teenused peavad pärinema Euroopa Liidu liikmes- või kandidaatriikidest.

10.  TOETUSE MÄÄR

10.1.        Toetuse määr

Avaliku sektori toetus punktides 3.1-3.5 määratletud investeeringuteks võib ulatuda kuni 50% koguinvesteeringust ¹. Konkreetne toetuse määr baseerub taotleja poolt esitatud äriprojektist tuleneval oma- ja laenuvahendite puudujäägil, kuid ei tohi ületada punktis 11 sätestatud toetuse piirmäära ettevõtte kohta.

10.2. Toetuse indikatiivne jagunemine investeeringutüüpide kaupa kogu programmi kestvusel:

·        punkt 3.1 20%

·        punkt 3.2 30%

·        punkt 3.3 10%

·        punkt 3.4 30%

·        punkt 3.5 10%

PRIA korraldab meetme rakendamise indikaatorite jälgimise. Programmi korraldav ametkond esitab vastava informatsiooni programmi järelvalvekomiteele. Juhul, kui Euroopa Liidule tundlikes sektorites täheldatakse SAPARD programmi rakendamise tulemusena tootmismahu olulist kasvu, teeb programmi järelvalvekomitee ettepaneku programmi vastavaks modifitseerimiseks.

10.3  SAPARD TOETUSE MÄÄR.

SAPARD toetus selle meetme raames jaguneb:

Eesti Vabariigi osalus - 25% avaliku sektori kogutoetusest

Euroopa Liidu osalus - 75 % avaliku sektori kogutoetusest

11.  TOETUSE PIIRMÄÄR ETTEVÕTTE KOHTA

Maksimaalne avaliku sektori poolne toetus käesolevast meetmest ühe põllumajandustootja kohta võib ulatuda 250 000 euroni aastas, kuid ei tohi ületada 600 000 eurot ühe põllumajandustootja kohta kogu programmi jooksul ¹. Põllumajandustootja võib esitada aastas mitu projekti lähtudes tingimusest, et nende projektide kogusumma jääks eelpoolnimetatud piiridesse. Punktis 3.3 toodud tegevuste toetus ei tohi ületada 100 000 eurot aastas, ületamata kogu programmi kestel ühe ettevõtte kohta 250 000 eurot. Punktis 3.5 toodud tegevuste toetus ei tohi ületada 30 000 eurot aastas, ületamata programmi kestel ühe ettevõtte kohta 75 000 eurot.

Põllumajandustootjad võivad esitada igal aastal mitu projekti, ületamata abikõlblikke üldsummasid.

SAPARD programmi poolt toetatav istutusmaterjali maksumus punktis 3.5 kirjeldatud investeeringute puhul ei tohi ületada alljärgnevas tabelis esitatut:

Viljapuu- või marjaistikud	Maksimaalne toetatav ühikute arv ha kohta	Maksimaalne toetatava ühiku hind (EUR)
Õunapuud	420	6.40 1
Madalakasvulised õunapuud	2 500 1	7.80 1
Kirsid, ploomid	1 250	6.40 1
Must sõstar	3 570	0.70 1
Punane sõstar	3 200	0.70 1
Vaarikas	5 000	0.70 1
Maasikas	30 000 1	0.10
Astelpaju	1 250	3.50 1
Murakas	30 000 1	0.40
Mustikas	10 000	0.90

12.  MEETME RAKENDAMISE EEST VASTUTAVAD VALITSUSASUTUSED

Käesolev meede rakendatakse vastavalt maaelu arengukavas kirjeldatud SAPARD programmi juhtimisskeemile. Meetme rakendamise keskseks institutsiooniks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Veterinaar- ja Toiduamet, Taimetoodangu Inspektsioon ja investeeringuobjekti asukohajärgne keskkonnateenistus on meetme rakendamisse kaasatud kui pädevad ametkonnad taotluste tehnilisel ja keskkonnaalasel kontrollil.

PRIA võib lasta teha lisaekspertiise hindamaks esitatud projekte, kui see on vajalik nende projektide spetsiifilise iseloomu tõttu.

13.  AJAGRAAFIK

Käesoleva meetme rakendamine toimub SAPARD programmi rakendamise vältel.

14.  TOIME ULATUSE MÄÄRAMINE (k.a. järelvalve ja hindamine)

SAPARD-programmi mõju hindamiseks on toetuse saajal kohustus esitada PRIA-le täiendavaid andmeid täites vastavaid küsimustikke investeeringujärgse viie aasta vältel.

14.1 Meetme finantseerimine avaliku sektori poolt aastate ja tegevuste lõikes (milj EUR).

		2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	Kokku
Tegevus	Osakaal	7,27	7,26	6,78	6,78	6,78	6,78	6,78	48,41
3.1. Piimatootmine	20%	1,45	1,45	1,36	1,36	1,36	1,36	1,36	9,68
3.2. Loomalaudad	30%	2,18	2,18	2,03	2,03	2,03	2,03	2,03	14,52
3.3. Taimekaitse, orgaaniliste väetiste laotus ja seemnekasvatus	10%	0,73	0,73	0,68	0,68	0,68	0,68	0,68	4,84
3.4. Taimekasvatus	30%	2,18	2,18	2,03	2,03	2,03	2,03	2,03	14,52
3.5. Põllumajandustootmise mitmekesistamine	10%	0,73	0,73	0,68	0,68	0,68	0,68	0,68	4,84

14.2 Toetatavate projektide eeldatav minimaalne arv.

Projektide koguarv (vähemalt)	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	Kokku
Kokku; sh:	94	94	87	87	87	87	87	624
3.1. Piimatootmine	13	13	12	12	12	12	12	86
3.2. Loomalaudad	19	19	18	18	18	18	18	129
3.3. Taimekaitse, orgaaniliste väetiste laotus ja seemnekasvatus	10	10	9	9	9	9	9	65
3.4. Taimekasvatus	19	19	18	18	18	18	18	129
3.5. Põllumajandustootmise mitmekesistamine	32	32	30	30	30	30	30	215

14.3 Toetatavate projektide ulatus

	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	Kokku
3.1. loomakohtade arv lautades	8 000	8 000	5 000	5 00	5 000	5 000	5 000	41 000
3.2. loomakohtade arv lautades        sh    veised                sead                lambad	2 000 2 000 4 000	2 000 2 000 4 000	2 000 1 500 1 000	2 000 1 500 1 000	2 000 1 500 1 000	2 000 1 500 1 000	2 000 1 500 1 000	14 000 11 500 1 000
3.3.  taimekaitsepritside arv         sõnnikulaoturite arv         seemnekeskuste arv	15 10 1	15 10 1	15 5 1	15 5 1	15 5 1	15 5 1	15 5 1	105 45 7
3.4.  traktorite arv kombainide arv põllutöömasinate arv	25 10 35	25 10 35	20 8 30	20 8 30	20 8 30	20 8 30	20 8 30	150 60 220
3.5. rajatud istandikke (ha)        sh koos niisutussüsteemiga	30 15	60 30	60 30	60 30	60 30	60 30	60 30	390 195

14.4 Toetatavate projektide tulemus toetatud ettevõtetele ja põllumajandussektorile

	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	Kokku
3.1.Piimatootmine
Kõrgema sordi piima toodang toetust saanud ettevõtetes	80%	85%	95%	100%	100%	100%	100%
3.2. Loomalaudad
Loomakohad, mis vastavad EL loomakaitse nõuetele investeeringuid teostanud ettevõtetes	22%	33%	42%	53%	70%	85%	100%
3.3. Taimekaitse, orgaaniliste väetiste laotus ja seemnekasvatus
Sertifitseeritud seemne toodang toetust saanud ettevõtetes	80%	80%	85%	85%	85%	90%	90%
3.4. Taimekasvatus
Uute põllutöömasinate osakaal: (traktorid)	40%	45%	50%	55%	60%	65%	70%
3.5. Põllumajandustootmise mitmekesistamine
Aianduse osakaal põllumaast (%)	1,3%	1,3%	1,3%	1,4%	1,4%	1,5%	1,5%

14.5 Mõjud

	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	Kokku
Kõrgema sordi piima osatähtsus	50%	55%	60%	65%	70%	75%	80%
EL nõuetele vastavate loomakohtade osatähtsus	15%	20%	25%	30%	35%	40%	45%
Uute taimekasvatusseadmete osatähtsus (uuemad kui 10 a)	1,5%	3%	5%	8%	10%	12%	15%
Aiandustoodangu osatähtsus põllumajandustootmises	1,5%	1,5%	1,6%	1,7%	1,7%	2,0%	3,0%

15.  MEETMEGA SEOTUD SEADUSANDLUS

15.1. Vabariigi valitsuse määrused, mis on aluseks käesoleva meetme rakendamisele:

·        Investeeringutoetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord;

·        Investeeringutoetuse sihipärase kasutamise üle teostatava järelvalve ja toetuse tagasinõudmise ning tagasimaksmise kord;

·        Investeeringutoetuse taotluse ja äriprojekti hindamise metoodika.

15.2. Toetuse projektide nõuetele vastavuse hindamise kesksed õigusaktid:

·        Planeerimis- ja ehitusseadus;

·        Toiduseadus, mis vastab järgmistele EL õigusaktidele: 89/397/EEC, 93/99EEC, 93/43/EEC, 89/107/EEC, 89/109/EEC, 315/93/EEC, 315793/EEC, 79/112/EEC, 92/46/EEC, 89/437/EEC, 91/493/EEC, 91/492/EEC, 92/116/EEC, 64/4337EEC;

·        Loomakaitseseadus, mis vastab järgmistele EL õigusaktidele: 91/628/EEC, 937119/EEC, 78/923/EEC, 88/166/EEC, 91/629/EEC, 91/630/EEC, 94/96/EEC, 88/306/EEC, 86/609/EEC;

·        Seemne- ja paljundusmaterjaliseadus, mis vastab järgmistele EL õigusaktidele: 93/34/EEC;

·        Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna auditeerimise seadus.

Ülalmainitud õigusaktid on avaldatud Riigi Teatajas.

16.  MEETME KOGUFINANTSEERIMINE AASTATE LÕIKES (MILJ. EUR).

Aasta	Kokku lubatud kulud	Avaliku sektori toetus						Erasektori osalus (vähemalt)
		Kokku toetus		EL		Eesti
	EUR	EUR	%	EUR	%	EUR	%	EUR	%
1	2=3+9	305+7	4=3/2	5	6=5/3	7	8=7/3	9	10=9/2
2000	17,45	7,27	42%	5,45	75%	1,82	25%	10,18	58%
2001	17,45	7,26	42%	5,45	75%	1,82	25%	10,17	58%
2002	16,26	6,78	42%	5,08	75%	1,69	25%	9,49	58%
2003	16,26	6,78	42%	5,08	75%	1,69	25%	9,49	58%
2004	16,26	6,78	42%	5,08	75%	1,69	25%	9,49	58%
2005	16,26	6,78	42%	5,08	75%	1,69	25%	9,49	58%
2006	16,26	6,78	42%	5,08	75%	1,69	25%	9,49	58%
Kokku	116,18	48,41	42%	36,31	75%	12,10	25%	67,77	58%

__________________________________________________________________________________

¹ Muudetud SAPARD-i Järelevalvekomitee istungi 26.juuli 2002.a. otsuse ja heakskiidetud 23.oktoobri 2002.a. Euroopa Komisjoni STAR komitee otsusega.

tagasi