Korduma kippuvad küsimused

Küsimus: Millal ja kust on võimalik saada taotlus- ja äriplaanivorme?
Vastus: SAPARDi investeeringutoetuse taotlusdokumentide vorme on võimalik saada nii SAPARDi kodulehelt kui ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) piirkondlikest büroodest.

Küsimus: Kust saab täiendavat infot ja abi äriprojekti koostamisel?
Vastus: Taotlejal on võimalik pöörduda SAPARDit puudutavate küsimuste ja äriplaani koostamise osas spetsiaalse koolituse läbinud põllumajandusnõustajate ja konsulentide poole.
Taotleja jaoks on koostatud ka juhendmaterjal. Selles on toodud SAPARD programmi tutvustus, meetmete kirjeldus, nõuded investeeringutoetuse saamisel, taotlusdokumentide nimekiri ja nende täitmise juhend, taotluste menetlemise protsess, korduma kippuvad küsimused ja vastused, PRIA büroode ning ka nõustajate kontaktandmed jm. "Abiks taotlejale" juhendmaterjali on võimalik saada nii SAPARDi kodulehelt kui ka PRIAst.

Küsimus: Kuhu tuleb esitada SAPARD toetuse taotlusdokumendid?
Vastus: "Põllumajandustootmise investeeringutoetuse" , "Maapiirkondades alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise ja mitmekesistamise investeeringutoetuse" ja "Maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetuse" taotlusdokumente võetakse vastu PRIA piirkondlikest büroodes. "Põllumajandus- ja kalasaaduste tootmise ja turustamise parandamise investeeringutoetuse" taotlusdokumente võetakse vastu PRIA keskuses Tartus. Kõik nõutavad dokumendid tuleb esitada kahes eksemplaris.

Küsimus: Kas toetatakse varem tehtud investeeringuid?
Vastus: Varem tehtud investeeringuid ei toetata. Töödega/investeeringu teostamisega tohib alustada alles siis, kui PRIA on toetustaotluse heaks kiitnud ning taotleja on kinnituskirjale allkirja andnud ning selle PRIA-sse tagastanud.

Küsimus: Kas toetus laieneb ka investeeringu käibemaksuosale?
Vastus: Ei. Toetust makstakse kuni 50% ulatuses käibemaksuta investeeringusummast. Välisabi arvelt ei toetata kohalikke makse ja ka välisriigis makstud makse, sealhulgas käibemaksu.

Küsimus: Kas on kehtestatud toetuse minimaalne määr?
Vastus: Minimaalmäära ei ole, küll on aga kehtestatud maksimumpiirmäärad nii aasta kui ka programmi terviku kohta.

Küsimus: Kas toetatakse mittetulundus-ühinguid ja "holding" firmasid?
Vastus: Ei, sellel aastal saavad toetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud, kus riigi osalus ei ületa 25%.

Küsimus: Kas omanike päriolu mängib taotlemisel mingit rolli?
Vastus: Omanike rahvuse, usuline, rassiline kuuluvus ei mängi mingit rolli.

Küsimus: Kas võib teha mitu taotlust?
Vastus: Jah, võib küll. Ühe taotluse võib esitada näiteks meede 1 alt lauda ehitamiseks ja teise meede 4 alt juurdepääsutee ehitamiseks, kuid ei tohi ületada vastava meetme või alameetme piirmäära.

Küsimus: Kui ettevõte asub mitmes maakonnas, kuhu tuleks taotlus esitada?
Vastus: Taotlus tuleks esitada sellesse PRIA piirkondlikusse büroosse, kuhu maakonda investeeringuobjekt kavandatakse.

Küsimus: Kas investeeringuobjekt peab olema täiesti uus?
Vastus: Jah, toetatakse masinate ja seadmete ostmist, mis on täiesti uued ja pärinevad Euroopa Liidu liikmesriikidest või kandidaatriikidest.
EL-i liikmesriigid on Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luxembourg, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ning Ühendatud Kuningriigid.
SAPARDit rakendavad riigid on Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariik, Sloveenia.

Küsimus: Kas toetust saab ka liisingu korral?
Vastus: Jah, toetust antakse kapitalirendi korras liisitud vara soetamiseks ja selleks tuleb koos taotlusega esitada liisingu eelleping koos tagasimaksete maksegraafikuga. Peale kapitalirendi lepingu lõppemist läheb vara toetusesaaja omandisse.

Küsimus: Mis on SAPARDi mõistes ettevõtluse alustamine (meede 3)?
Vastus: Ettevõtluse alustamise all mõeldakse seda, kui maapiirkonnas tegutsev ettevõtja, näiteks teraviljakasvataja, alustab kolmanda meetme raames toetatava ettevõtlusega, näiteks teenindusliku ettevõtlusega (naabertalunike põllutehnika remontimise) alustamine. Kuna tuleb esitada eelmise majandusaasta aruanne, siis ei ole alles loodud ettevõttel võimalik samal aastal toetust taotleda. Järgmisel aastal ,kui ettevõtja on aasta tegutsenud ja tal on eelmise majandusaasta aruanne, on tal võimalik SAPARDi toetust taotleda.

Küsimus: Kas toetatakse kaevude rajamist?
Vastus: Meede 4 raames toetatakse puur-ja salvkaevude rajamist (vaata lubatud investeeringuobjektide alt).

Küsimus: Kas ehitise projekt peab enne taotlemist valmis olema?
Vastus: Jah

Küsimus: Kas maa peab olema omandis?
Vastus: Maa võib olla ka renditud, kuid hoone ehitamise korral peab olema omandis.

Küsimus: Mis on majanduslik jätkusuutlikus?
Vastus: Majanduslik jätkusuutlikus tähendab seda, et pärast toetuse saamist kasutab taotleja investeeringuobjekti sihipäraselt ja jätkab äriplaanis näidatud tegevusalal ettevõtlust viie aasta jooksul.

Küsimus: Milliste dokumentidega saab põllumajandustootja tõendada töökogemust?
Vastus: Põllumajandustootjal tuleb meetme 1 raames toetust taotledes esitada pädevust tõendav dokument, milleks on kas erialast haridust tõendava dokumendi, töölepingu või tööraamatu koopia. Füüsilisest isikust ettevõtja saab tõendada põllumajandussaaduste tootmise alal tegutsemist enda kirjutatud ja allkirjastatud tõendiga.

Küsimus: Kas 3. meetme alt saab toetust ka maal paiknev väike toidupood või pagaritöökoda?
Vastus: SAPARDi raames ei toetata jaekaubanduse arendamist, seega toidupood ei saa toetust. Küll võib aga meetme 3 raames taotleda toetust 9 või vähema töötajaga maapiirkonnas asuv pagaritöökoda tootmishoonete ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ning toidu töötlemise ja pakendamise seadmete ostmiseks.

Küsimus: Kas linnas asuv äriettevõte võib taotleda SAPARDi 3. või 4. meetme raames toetust, kui näiteks linnas asuv leivatööstus tahab rajada väikest pagaritöökoda maal?
Vastus: 3. ja 4. meetme raames on lubatud ka linnas registreeritud ettevõttel - sõltumata sellest, kas ta on juba maal tegutsenud või mitte - taotleda toetust investeeringule, mille ta teeb maapiirkonda. 4. meetme puhul tuleb silmas pidada sedagi, et investeering tuleb teha küla territooriumile, st mitte alevisse või alevikku. Seega kui linnas tegutsev ettevõte tahab rajada näiteks pagaritöökoda maapiirkonnas ja ta saab kohalikust omavalitsusest tegutsemisloa, võib ta taotleda toetust 3. meetme raames, ning lisaks võib ta taotleda toetust 4. meetme raames, kui investeeringuobjekt asub küla territooriumil.

Küsimus: Millistele nõuetele peab vastama SAPARDi raames ehitaja?
Vastus: Ehitusfirmale kehtestatud nõuded on toodud planeerimis- ja ehitusseaduses.

Küsimus: Kas köögiviljakasvatusega tegelev ettevõte saab toiduainete töötlemise alameetme alt toetust juurvilja koorimismasina ostmiseks?
Vastus: Toiduainete töötlemiseks ei saa toetust põllumajandustootja, kes töötleb enda toodetud põllumajandussaadusi esmaselt. Põllumajandussaaduse esmatöötlemine on puhastamine, sorteerimine, tükeldamine, kuivatamine, jahutamine, pakendamine, jahvatamine või muu sarnasel viisil töötlemine.

Küsimus: Kas kartulikasvataja saab toetust kartulihoidla ehitamiseks?
Vastus: Kui on tegemist teenindusliku ettevõtlusega, siis saab põllumajandussaaduste hoidlate ehitamiseks toetust maapiirkonnas alternatiivse tegevuse arendamise meetme (meede 3) alt. Seega saab toetust kartulihoidla ehitamiseks, et hakata pakkuma põllumeestele kartuli ladustamis- ja säilitamisteenust.

Küsimus: Miks SAPARDi programm ei toeta vanade seadmete ostu? Näiteks käsitöö tegemiseks polegi olemas uusi tööriistu, ongi ainult kasutatud ja vanad. Kas nende ostmiseks pole võimalik saada toetust?
Vastus: Ka käsitööks mõeldud seadmete puhul kehtib sama nõue - need peavad olema uued. Tegelikult valmistatakse tänapäeval ka käsitööks sobivaid seadmeid, näiteks kangastelgesid, nii et on võimalik osta uued. Põhjuseks selle tingimuse juures on peamiselt asjaolu, et uutel seadmetel kehtib garantii ja hooldus.

Küsimus: Kust saab kätte äriplaani elektroonilise vormi?
Vastus: Excel-tabeli kujul äriplaani koostamise programmi on võimalik saada Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskusest.

Küsimus: Kas taotlemisel peab kindlasti esitama majandusaasta aruande originaali või võib esitada ka koopia?
Vastus: Võib esitada ka koopia.

Küsimus: Kas põllumehelt, kes taotles toetust traktori ostmiseks, kuid kes ostis hoopis näiteks piimajahutaja, nõutakse toetusraha tagasi?
Vastus: Tegelikult ei maksta enne toetusraha üldse välja, kui taotleja on teinud sellise investeeringu, mille jaoks ta raha taotles ja toetuse maksmise otsuse sai. Menetlemise käik on järgmine: põllumees esitab taotluse traktori soetamiseks, PRIA saadab talle positiivse otsuse korral kinnituskirja, põllumees saadab kinnituskirja allkirjastatult PRIAsse tagasi, põllumees teeb investeeringu, esitab seda tõendavad dokumendid PRIAsse, PRIA inspektor vaatab põllumehe juures tehtud investeeringu üle. Kui investeering ei vasta sellele, milleks toetust taotleti, siis toetust ei maksta. Seega põllumees ei saagi toetust, kui ta on ostnud traktori asemel piimajahuti ning tagasi nõuda midagi pole vaja.

Küsimus: Ehitise korral peab maa olema omandis. Kas on võimalik saada toetust lauda ehitamiseks, kui maa katastrisse kandmine on pooleli?
Vastus: Tõepoolest, ehitusinvesteeringute korral peab maa olema omandis, kuna ei toetata võõrale maale ehitamist. Masinate ja seadmete soetamise korral võib maa olla ka renditud. Kui maa katastrisse kandmist on alustatud, siis tuleb esitada seda tõendav dokument ja sel juhul saab toetust taotleda.

Küsimus: Kas ehitamise ja rekonstrueerimise puhul peab SAPARD-toetuse taotlemiseks võtma samuti kolm hinnapakkumist? Kas rekonstrueerida ja ehitada võib ka eraisik?
Vastus: Rekonstrueerida ja ehitada võib ainult ettevõtja (ka füüsilisest isikust ettevõtja), kes vastab planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõuetele. See tingimus on vajalik selleks, et garanteerida toetatava investeeringu kvaliteet. Kõik hinnapakkumised tuleb taotlejal võtta nimetatud nõuetele vastavatelt ettevõtjatelt.

Küsimus: Kas SAPARD toetab liisingu abil tehtud investeeringut?
Vastus: SAPARDi raames võib investeeringu eest tasumisel kasutada kapitalirenti ehk liisingut, kuid ainult nende liisingfirmade kaudu, kes on PRIA-ga vastava lepingu sõlminud. Praeguse seisuga on lepingu sõlminud AS Sampo Liising, AS Nordea Finance Estonia, AS Hansa Liising Eesti ja Krediidipanga Liisingu AS.

Küsimus: Tahan liisida traktorit SAPARDi toetusega. Mul on võetud 3 hinnapakkumist traktori müüjatelt. Kas ma pean võtma ka 3 pakkumist liisingufirmadelt?
Vastus: Kapitalirendilepingu ja maksegraafiku projekt tuleb võtta liisingufirmalt, kellega ta sõlmib kehtiva lepingu seejärel, kui on saanud oma taotlusele positiivse vastuse. Seega tuleb taotlejal esitada ühe liisingfirma kapitalirendilepingu projekt, 3 liisingupakkumist võtta ei tule. Arvestada tuleb taotlejal aga sellega, et hiljem esitatud valikut ses osas muuta ei saa. Hetkel on valida 6 liisingufirma vahel, kel on PRIA-ga sõlmitud vastav leping.

Küsimus: Taotlejal peab kogu vajalik raha enne investeeringu tegemist endal olemas olema ja tänu sellele saavad SAPARDi abi ainult rikkad. Miks see nii on, kui samas vajavad teravamalt toetust just need, kes alles alustavad?
Vastus: Tegelikult on asi nii, et toetatakse ikka neid, kes seda vajavad - toetust saab sellises summas, mis endal puudu jääb, kuid mitte üle poole investeeringu maksumusest.
Tõele ei vasta see, et peab olemas olema kogu investeeringuks vajalik raha. Toetus makstakse välja tagantjärele. Esialgu võib puuduoleva summa laenata kas pangast, sugulase või naabri käest; investeeringu eest võib tasuda kas täies ulatuses või osade kaupa (liisinguga) vastavalt äriprojektis kavandatule.
Toetus makstakse taotlejale pärast investeeringu tegemist PRIA-le esitatud arvete alusel. Liisingu korral on esimeseks sissemaksuks 20% investeeringu maksumusest, kogu toetussumma kantakse liisingufirma arvele ja seejärel vähendatakse järgnevaid liisingumakseid selle summa võrra. Ka pikaajalist laenu võtnud ettevõtjad saavad taotleda toetust.
Seega ei lähe SAPARDi toetus rikastele, vaid neile, kes tahavad investeerida, kuid kellel pole endal kogu vajalikku summat olemas.
Kui nüüd keegi väidab, et väiketalunik ei saa toetust miljonilise kombaini ostuks, siis see väide on väga tõenäoline. Jah, miljonilist kombaini saab osta - olgu siis SAPARDiga või ilma - ikka see, kel on mõtet seda osta. Ega ju 10 hektari harijal olegi tarvis miljonilist kombaini hoovi peale seisma. Tal on teistsugused vajadused, mida jällegi sel suurtalunikul pole. SAPARD pakub võimalusi nii suurtele kui väikestele. Ja väikegi võib omal moel suureks saada, kui targalt talitab.

Küsimus: Millised laenud tuleb SAPARD-toetuse taotlemisel ära näidata?
Vastus: SAPARD-toetuse taotlemisel tuleb esitada ainult pikaajaliste - üle 12 kuu kestvate - kohustuste kohta laenuandja kinnitus laenu tasumise kohta ja ka maksegraafiku koopia. Kui taotlejal on mitu üle ühe aasta (üle 12 kuu) laenu (kohustust), siis peab olema iga laenu kohta laenuandja kinnitus ja maksegraafik.

Küsimus: Kui SAPARD-toetuse taotlemisel esitasin omafinantseeringu allikana pangalaenu konkreetsest pangast, kuid investeeringu tegemise ajaks olen leidnud muu omafinantseeringu allika või saanud laenu mõnest teisest pangast, kas siis jään toetusest ilma?
Vastus: Oluline toetuse saamisel on taotleja võime investeering teha, sõltumata sellest, kas omafinantseering tehakse pangalaenu abil või mitte. Taotleja ei jää toetusest ilma sel põhjusel, et ei teosta investeeringut taotluses osundatud konkreetse panga laenu abil.

Küsimus: Mis saab SAPARD-toetuse rahast sel juhul, kui taotlusi esitatakse vähem ja osa raha jääb kasutamata?
Vastus: Kui taotlusi laekub vähem ja osa raha jääb kasutamata, ei lähe see ülejääv raha maainimeste jaoks sugugi veel kaotsi. Tänavu kasutamata jääv raha kandub üle järgmisse aastasse ja järgmisel aastal saab seda kasutada. Kui keegi mingil põhjusel tänavu ei saa esitada taotlust, sest ei ole veel jõudnud oma äriprojekti põhjalikult läbi mõelda või ei vasta täielikult kõigile esitatavatele nõuetele, ei ole sugugi veel rongist maha jäänud. Ta saab oma äriplaani põhjalikult läbi töötada, kohandada end täielikult nõuetega ja esitada taotluse järgmisel aastal. Järgmisel aastal hakatakse taotlusi vastu võtma aasta algusest, seega tänavuste taotluste tähtajast vähem kui poole aasta pärast. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et SAPARD-programmis on toetusrahad ette nähtud 2006. aastani, nii et taotlusi saab esitada ka järgnevail aastail.

Küsimus: Miks on SAPARD-toetuse taotlemine nii keeruline?
Vastus: Ega raha saamine peagi ju kerge olema. Ei ole ju mõeldav, et tullakse, müts näpus, ametniku juurde jutuga, et tahaks raha ja palju, ja ametnikk võtab siis sahtlist rahapaki välja ja ütleb, võta ja kuluta, mul ükskõik kuidas. Ega ükski pank anna ka niisama ilusa jutu eest raha.
Riik on võtnud kohustuse jagada seda raha sihipäraselt, maapiirkondade arenguvõimaluste loomiseks. Ja et riik seda kohustust saaks täita, vajab ta paratamatult, et toetuse taotleja esitaks vajalikke dokumente.
Tegelikult on kohtumistel paljud põllumehed kiitnud heaks, et toetuste (ka riiklike) maksmiseks on välja töötatud täpsed reeglid, et on teada, mida nõutakse sel, järgmisel ja ülejärgmisel aastal - nii saab nende nõudmistega kohanduda.
Pealegi erinevad toetuse maksmise korrad üksteisest vaid detailides. Nii või teisiti on mõistlik omandada taotluse ja esitamise oskus. Võib üsna kindlalt ennustada, et aasta-paari pärast imestab juba enamik praegusi kurtjaid, et pidasid taotluse esitamist keeruliseks.

Esitage oma küsimus